Muusik mängib Piusa jõe Härma müürmäel flööti metsadele ja
liivadele, kaldal paljastuva Devoni ajastu liivakivi lademetele, mis kümneid ja
kümneid tuhandeid aastad vanad.
Flöödihelid nagu
sümboliseeriksid meie esivanemate elu, nende uskumuste, tavade peegeldust, mis
mõttepiltides ja flöödihelides sulandub tänapäeva elu pürgimistega, sellega,
mis on kuskil sügaval peidus eestlaste hinges.
Vaadates esimese postituse videoklippi 'Maalaulu Hääl' adume, kui väike on meie planeet, mis 'müttab' oma teekonda ümber Päikese, olles viimase ja ääretute kosmiliste mõjutuste meelevallas. Maa annab endast maapõues,maa peal, tehnosfääris ja atmosfääris olevatest protsessidest teada nii heliosfääri kui galaktosfääri (väljend,R.P.) ja kaugemalegi veel elektromagnetiliste võngete vahendusel lõputult erinevatel sagedustel... Maa laulab oma laulu, mis on tema iseloomulikuks väljendusvormiks.
Kuskil kaugel
teadvuse sopis heliseb sõnum, et kõik siin Suures Olemise Müsteeriumis on
algselt ühtne ja 'väljendab ennast' lõpmatutes
dimensioonides, staadiumides, variatsioonides, astmetes... Selleni on jõudnud
tänapäeva innovaatiline kvantfüüsika. Isiklikult arvan, et Kõiksuse,
Eksistentsi (kas elus, eluta) alguste alguseks on energo-informatsioon ja
inimteadvus on vaid suure olemise müsteeriumi üks paljudest holograafiliste
peegelduste astmetest, mis pürib täiuslikkuse poole aga alati jääb sellest
midagi puudu...
Filosofeerimise
tasandilt tuleme tagasi koju - Eestisse, meie rahva sekka. Meenutame
esivanemate minevikku, muistsete taaralaste traditsioone, nende töökust,
austust looduse ja vanemate vastu, kombeid, uskumusi, loodusvaatluslike
kogemusi jne...
See rahvas on
püsinud Läänemere kaldal üle kümne tuhande aasta, on olnud võõrvõimude tallata
ja tõugata. Ellujäämise nimel ta on õppinud olema ka alandlik, vaikiv ja
enesesse sulgunud...aga kohati ka ettenägematult käituv...nii ka tänapäeval.
Balti keti eufooria aeg on otsa saanud ja riik elab oma elu, rahvas oma: laias
laastus rikkad muutuvad rikkamaks, vaesed vaesemaks.
Igaühesse meist on
loomupäraselt kodeeritud organismi enese regulatsiooni programmid elu alahoiuks
ja arenguks. Evolutsiooni keerdkäikudes, ühiskonna sotsiaalsete sündmuste,
reeglite, seaduste sageli vastuolulistes vooludes ja teadmiste vajaka jäämises
need programmid jäävad varjatuks, ei toimi või toimivad ‘mingit moodi’...
Ühiskonna arengus
on esmatähtsad tervise edendamine, vaimse võimekuse arendamine ja säilitamine,
üksteisesse austav suhtumine.
Igaühel on õigus
oma vaadetele, uskumustele ja tõekspidamistele, kartmata, et teda ühiskonnas
nende pärast mõnitatakse, tema isiksust halvustatakse ja talle erinevaid
alusetuid solvavaid nimesid külge kleebitakse.
Inimese
sisemistest väärustest, sellega seonduvast.
Loodusteaduste
filosoofilisest seisukohast lähtub, et kõik olev, nii elus kui eluta loodus on
teineteisega immanentselt seotud, mis paneb mõtlema elu igavikuliste väärtuste
üle, et edendada looduse tööd inimeste maailmas, nagu seda on
väitnud Idamaa targad ligi 10 000 aastat tagasi. Inimene, kes adub oma kohta
looduses, mõistab ka seda vastutust, mis talle kui teadvustatud elu esindajale
langeb, ongi üks peamiseid elu ülesandeid ühiskonnas.
Inimese
väärtushinnanguid võib vaadelda erinevatest aspektidest, nad on inimese
sisemised tõed, hoiakud, millele tugineb kogu elu varasest lapsepõlvest.
Inimväärtused ja
keskkonnateadlikkus on teineteisega nii tihedalt seotud, et neid on võimatu
eraldada; inimene ise on keskkonna osa.
Inimväärtused on
iidsetest aegadest olnud lihtsad tõed, mida iga vanem õpetas oma lapsele. Need
olid looduse seadused sulandatud inimeste seadustega. Inimväärtused
manifesteerivad inimajus vajadusega rääkida tõtt, austada kõike elavat ja
ümbritsevat loodust. Inimväärtustega seostub palju erinevaid moraali, eetika,
vaimse kultuuri kvaliteete.
Moraal hõlmab
teatud käitumise reeglid, milledel on väärtuseline mõõde. Keskkonnateadlikkus
on läbi põimunud neist mõlemaist, aga ka keskkonnaeetikast, mis koos
kujundab ühe keskkonna (nii sotsiaalse kui loodusliku keskkonna) kultuuri
aspekti lähtudes inimväärtustest ja moraalist.
Kas inimese
väärtushinnangud kui sisemised hoiakud põhinevad emotsioonidel,
ratsionaalsel mõtlemisel või koguni on nad rutiinselt väljastpoolt omaks
võetavad?
Neurobioloogiale
toetudes ilmnevad inimese käitumises teatud korrapärasused. Vastavalt Damasio
juhtimisel tehtud uurimustele võib erinevused jaotada kolmeks tasemeks.
I Prekonventsionaalne tase,
millel on kaks astet:
1 - äärmine
egotsentrilisus, otsustamise aluseks on pääseda karistusest. (Ilmnes varase
ajukahjustustega lastel);
2 - mõistetakse,
et tuleb arvestada teistega, et rahuldada vajadusi. (See aste on iseloomulik
enamusele lastest alla 10 aasta). Lastele tuleks piltlikult ja emotsionaalselt
selgitada, et vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada ka keskkonna vajadustega.
II Konventsionaalne
tase, millel on kaks astet:
3 - püütakse olla
hea. (Viis kuuest uuritud hilise ajukahjustusega indiviidist olid sellel
astmel).
4 - tunnustatakse
kohustusi ühiskonna ees, kuna mõistetakse, et kuulutakse ühiskonda. See on
iseloomulik enamus täiskasvanutele inimestele.
III
Postkonventsionaalne tase, millel on kaks astet :
5 - tunnustatakse
kõigi õigusi ja heaolu, mõistetakse et teiste õiguste eiramine võib viia
konflikti seadustega.
6 - inimväärtuste,
eetika ja moraaliprintsiipide järgimine sisemisest veendumusest. Selleni jõuab
väiksem osa täiskasvanuist. Keskkonnateadlikkuse kujundamisel ja inimese
sisemiste uskumuste, väärtushinnangute kujunemisel indiviidi sisemiseks
hoiakuks peab laps või täiskasvanu jõudma selle astmeni.
Damasio järgi
emotsioonidega seotud teadmine soodustab tähelepanu. Siinjuures valikute
tegemine toimub suuresti läbi emotsionaalse tunnetuse. See tundub olevat
oluline just keskkonnateadlikkuse (nii loodusliku kui sotsiaalse keskkonna)
kujundamisel.
Oluline osa on
seejuures entusiasmil, mis manifesteerib grupi tasandil kui võimas jõud,
mis 'raputab' teadvust. See jõud võib olla positiivne või negatiivne, olenevalt
väärtustest, mida antud grupp õigeks peab ja hindab.
Entusiasm aga
tuleb ja läheb... see oleneb motivatsioonist, oma enda kogemustest. Järeldusi
on iga ühel enda kogemustest kuhjaga. (Negatiivsed, ignoreerivad ütlused,
usaldamatus hävitavad motivatsiooni ja seega ka entusiasmi loovalt mõelda
ja tegutseda).
Austus teise
seisukohtade vastu (olgu need siis kas või vigased), tänulikkus - loovad
motivatsiooni. Kuid enne kui teisi sütitada entusiasmiga, peab see entusiasm
endal olema. Entusiasmi taimelavaks on emotsioonid kuid kas ainult?
Emotsioonid on
kujunenud evolutsiooni protsessis miljonite aastate jooksul. Negatiivse poole
pealt nad võivad igal hetkel muutuda põhjustades kiiret ja mõtlematut tegevust.
Vanasõna väidab:
"Ära tee teisele, mida sa ei soovi, et sulle tehtaks."
Öeldu ühendab
vastastikkuse empaatia ja austuse teise inimese vastu.
Ei tohiks üksteise
suhtes olla liig norivad ja kriitilised. Heatahtlikult saab väljendada ka
eitavat seisukohta.
Vaimsete omaduste
arenguga kaasnevad eetilised dilemmad, mis aktiveerivad aju erinevaid
piirkondi, mõned neist ürgset alalhoiu instinkti erinevatel viisidel.
Reaalses elus
tuleb kohakuti seista paljude dilemmadega, millele pole ühest vastust. Paljude
dilemmade lahendus on individuaalne ja sõltub inimese sisemistest hoiakutest
ning väärtustest.
Kas
moraaliotsustused seostuvad pigem ratsionaalsuse või emotsioonidega?
Neurobioloogilised
uuringud lubavad eeldada, et emotsionaalset ja ratsionaalset ei saa
vastandlikult eristada.
Vasak ajupoolkera
kasutab loogilis-informatiivset, loogilist teavet: detailid, teadus, olevik,
minevik, nimed, jms.
Parem poolkera -
kasutab tunnetust, kujustatud, inspireeritud teavet: sümbolid, mõttekujud,
filosofeerimine, fantaasia jms. Selline mõttelaad peidab endas riski mitte
adekvaatselt peegeldada reaalsust, kuid samal ajal on see loovuse,
inspiratsiooni ja üldistatud maailmapildi allikaks.
Reaalsus - see on
mõlema aju poolkera teineteist täiendav harmooniline koostöö.
Emotsioonide
tekkimisel aktiveeruvad mandelkeha, talaamus ja keskaju ülemine osa, suuraju
poolkerade koor. Mitmed uurijad oletavad, et emotsioonidel on kõikne, ürgne
alge. Osa uurijaid on seisukohal, et on olemas sünnipärane ausustunne, mis
seostub tihedasti sotsiaalsete sidemetega, kasvatusega varajasest lapseeast.
Armastus, austus
elusa vastu on elu seadus.
Inimene ise loob
oma reaalsuse. Tema väärtushinnangud loovad sisemise Mina-maailma.
Inimene areneb
nagu taimedki seestpoolt väljapoole. Et midagi saavutada selleks selleks peab
olema sisemine impulss. Teadasaamine tuleb seestpoolt, väljast antakse vaid
vihjeid, suuniseid, jagatakse teiste kogemusi...
Mõtetes mõlgub
alati palju erinevaid seisukohti, millistest realiseeruvad need, mis on
vastavuses meie sisemiste hoiakute, soovide, tahtega ja on seejuures ühel või
teisel viisil motiveeritud. Inimeste tegevus ja käitumine on determineeritud
motivatsioonist, mis kujuneb isiksuse sisemiste väärtuste ning oma
rolli ja koha tunnetamise kaudu neis seostes. Ükski eeskiri ei sunni inimest
ühel või teisel viisil toimima, kui tal puudub selleks sisemine motiveeritud
soov, tahe, mida on ta endale teadvustanud.
Inimese sisemine
hoiak, “absoluut”, see on see, mis on olulisim inimesele, see on põhiliste
väärtuste pank, mis annab rahulduse, mis muudab olekut, mõjutades füüsilist ja
vaimset tervist, sunnib tegutsema.
Mina – see on
lõpmatult palju võimalusi, rolle, millest igal hetkel saab teoks vaid üks.
Mis järeldub meie
esivanemate vaimuvarast?
Austus kõige elava
ja elutu vastu, looduse vastu, see on mõistmine inimese ja inimese, looduse ja
inimese vahelist seotust ja harmooniat. Olulisem on et sinust kasvab hea
inimene, pole tähtis, kas sinust saab suur (tuntud-teatud) inimene, ütlesid
vanad eestlased. Iga inimene särab omas kordumatus valguses, igaühel on oma elu
ülesanne.
Tõde, mis piltlikult
oleks igaühe südametunnistuse väljenduseks. Ausust on hinnatud kõikides
kultuurides.
Rahu,
tasakaalukus, mis on inimeses eneses ja mida ta eneselegi teadmatult peegeldab
enda ümber, aitab mõista selle maailma keerdkäike objektiivsemalt ja mõelda
enne, kui sõna lendu laseb. Mida teed teisele, seda teed tegelikult endale,
väidab rahvatarkus.
Gruusia
maailmakuulsa psühholoogi Dimitri Uznadze, (1886 - 1950) järgi kui kõik
inimesed toimiksid oma ürgsete (enamikel juhtudel varjatud) sisemiste hoiakute
järgi vastavalt oma võimetele, elaksime ühiskonnas, kus poleks agressiivsust,
valelikkust, tormakust, kadedust, auahnust, kus austus kõige elava vastu oleks
igaühele elutähtis ülesanne.
Mõtluse
koostamisel kasutatud kirjandus
Greene,
Sommerville, Nystrom, Darley Cohen An fMRI of Emotional Engagement in Moral
Judgement. Science 2001, 293, 2105-2108.
Moll J., de
Oliviera-Souza R, Eslinger PJ, Bramati IE, Mourao-Miranda J, Andreiuolo, Pessoa
L. The neural correlates of moral sensitivity: a functional magnetic resonance
imaging investigation of basic and moral emotions. Journal of Neuroscience, 2002,
22, 2730-2736.
Edward O. Wilson
The biological
basis of morality. http://www.theatlantic.com/issues/98apr/biomoral.htm
Prof. Frans de
Waal "The animal roots of human morality," New Scientist magazine, 14
October 2006, page 60-61 ja University Center for Human Values series
(Princeton University Press, 2006).
http://www.deakin.edu.au/hmnbs/psychology/gagepage/
Anderson S.W.,
Bechara A., Damasio H., Tranel D., Damasio A.R. Impairment of social and moral
behavior related to early damage in human prefrontal cortex. Nature Neuroscience,
1999, 2, 1032-1037
Adolps R., Tranel
D., Damasio A.R. The human amygdala in social judgement. Nature 1998, 393,
470-473.
http://www.viewzone.com/amygdala/index2.html