Friday, November 9, 2012

Algus


Muusik mängib Piusa jõe Härma müürmäel flööti metsadele ja liivadele, kaldal paljastuva Devoni ajastu liivakivi lademetele, mis kümneid ja kümneid tuhandeid aastad vanad.
Flöödihelid nagu sümboliseeriksid meie esivanemate elu, nende uskumuste, tavade peegeldust, mis mõttepiltides ja flöödihelides sulandub tänapäeva elu pürgimistega, sellega, mis on kuskil sügaval peidus eestlaste hinges. 



Vaadates esimese postituse videoklippi 'Maalaulu Hääl' adume, kui väike on meie planeet, mis 'müttab' oma teekonda ümber Päikese, olles viimase ja ääretute kosmiliste mõjutuste meelevallas. Maa  annab endast maapõues,maa peal, tehnosfääris ja atmosfääris olevatest protsessidest teada nii heliosfääri kui galaktosfääri (väljend,R.P.) ja kaugemalegi veel elektromagnetiliste võngete vahendusel lõputult erinevatel sagedustel... Maa laulab oma laulu, mis on tema iseloomulikuks väljendusvormiks. 

Kuskil kaugel teadvuse sopis heliseb sõnum, et kõik siin Suures Olemise Müsteeriumis on algselt  ühtne ja 'väljendab  ennast'  lõpmatutes dimensioonides, staadiumides, variatsioonides, astmetes... Selleni on jõudnud tänapäeva innovaatiline kvantfüüsika. Isiklikult arvan, et Kõiksuse, Eksistentsi (kas elus, eluta) alguste alguseks on energo-informatsioon ja inimteadvus on vaid suure olemise müsteeriumi üks paljudest holograafiliste peegelduste astmetest, mis pürib täiuslikkuse poole aga alati jääb sellest midagi puudu...

Filosofeerimise tasandilt tuleme tagasi koju - Eestisse, meie rahva sekka. Meenutame  esivanemate minevikku, muistsete  taaralaste traditsioone, nende töökust, austust looduse ja vanemate vastu, kombeid, uskumusi, loodusvaatluslike kogemusi jne...

See rahvas on püsinud Läänemere kaldal üle kümne tuhande aasta, on olnud võõrvõimude tallata ja tõugata. Ellujäämise nimel ta on õppinud olema ka alandlik, vaikiv ja enesesse sulgunud...aga kohati ka ettenägematult käituv...nii ka tänapäeval. Balti keti eufooria aeg on otsa saanud ja riik elab oma elu, rahvas oma: laias laastus rikkad muutuvad rikkamaks, vaesed vaesemaks.

Igaühesse meist on loomupäraselt kodeeritud organismi enese regulatsiooni programmid elu alahoiuks ja arenguks. Evolutsiooni keerdkäikudes, ühiskonna sotsiaalsete sündmuste, reeglite, seaduste sageli vastuolulistes vooludes ja teadmiste vajaka jäämises need programmid jäävad varjatuks, ei toimi või toimivad ‘mingit moodi’...

Ühiskonna arengus on esmatähtsad tervise edendamine, vaimse võimekuse arendamine ja säilitamine, üksteisesse austav suhtumine.
Igaühel on õigus oma vaadetele, uskumustele ja tõekspidamistele, kartmata, et teda ühiskonnas nende pärast  mõnitatakse, tema isiksust halvustatakse ja talle erinevaid alusetuid solvavaid nimesid külge kleebitakse. 

Inimese sisemistest väärustest, sellega seonduvast.

Loodusteaduste filosoofilisest seisukohast lähtub, et kõik olev, nii elus kui eluta loodus on teineteisega immanentselt seotud, mis paneb mõtlema elu igavikuliste väärtuste üle, et  edendada looduse  tööd inimeste maailmas, nagu seda on väitnud Idamaa targad ligi 10 000 aastat tagasi. Inimene, kes adub oma kohta looduses, mõistab ka seda vastutust, mis talle kui teadvustatud elu esindajale langeb, ongi üks peamiseid elu ülesandeid ühiskonnas.

Inimese väärtushinnanguid võib vaadelda erinevatest aspektidest, nad on inimese sisemised tõed, hoiakud, millele tugineb kogu elu varasest lapsepõlvest.
Inimväärtused ja keskkonnateadlikkus on teineteisega nii tihedalt seotud, et neid on võimatu eraldada; inimene ise on  keskkonna osa.

Inimväärtused on iidsetest aegadest olnud lihtsad tõed, mida iga vanem õpetas oma lapsele. Need olid looduse seadused sulandatud inimeste seadustega. Inimväärtused manifesteerivad inimajus vajadusega rääkida tõtt, austada kõike elavat ja ümbritsevat loodust. Inimväärtustega seostub palju erinevaid moraali, eetika, vaimse kultuuri kvaliteete.
Moraal hõlmab teatud käitumise reeglid, milledel on väärtuseline mõõde. Keskkonnateadlikkus  on läbi põimunud neist mõlemaist, aga ka keskkonnaeetikast, mis koos kujundab ühe keskkonna (nii sotsiaalse kui loodusliku keskkonna) kultuuri aspekti lähtudes inimväärtustest ja moraalist.
  
Kas inimese väärtushinnangud  kui sisemised hoiakud põhinevad emotsioonidel, ratsionaalsel mõtlemisel või koguni on nad rutiinselt väljastpoolt omaks võetavad? 

Neurobioloogiale toetudes ilmnevad inimese käitumises teatud korrapärasused. Vastavalt Damasio juhtimisel tehtud uurimustele võib erinevused jaotada kolmeks tasemeks.

     I Prekonventsionaalne tase, millel on kaks astet:
1 - äärmine egotsentrilisus, otsustamise aluseks on pääseda karistusest. (Ilmnes varase ajukahjustustega lastel);
2 - mõistetakse, et tuleb arvestada teistega, et rahuldada vajadusi. (See aste on iseloomulik enamusele lastest alla 10 aasta). Lastele tuleks piltlikult ja emotsionaalselt selgitada, et vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada ka keskkonna vajadustega.

    II Konventsionaalne tase, millel on kaks astet:

3 - püütakse olla hea. (Viis kuuest uuritud hilise ajukahjustusega indiviidist olid sellel astmel).
4 - tunnustatakse kohustusi ühiskonna ees, kuna mõistetakse, et kuulutakse ühiskonda. See on iseloomulik enamus täiskasvanutele inimestele.

   III  Postkonventsionaalne tase, millel on kaks astet :
5 - tunnustatakse kõigi õigusi ja heaolu, mõistetakse et teiste õiguste eiramine võib viia konflikti seadustega.
6 - inimväärtuste, eetika ja moraaliprintsiipide järgimine sisemisest veendumusest. Selleni jõuab väiksem osa täiskasvanuist. Keskkonnateadlikkuse kujundamisel ja inimese sisemiste uskumuste, väärtushinnangute kujunemisel indiviidi sisemiseks hoiakuks peab laps või täiskasvanu jõudma selle astmeni.

Damasio järgi emotsioonidega seotud teadmine soodustab tähelepanu. Siinjuures valikute tegemine toimub suuresti läbi  emotsionaalse tunnetuse. See tundub olevat oluline just keskkonnateadlikkuse (nii loodusliku kui sotsiaalse keskkonna)  kujundamisel.

Oluline osa on seejuures entusiasmil, mis manifesteerib grupi  tasandil kui võimas jõud, mis 'raputab' teadvust. See jõud võib olla positiivne või negatiivne, olenevalt väärtustest, mida antud grupp õigeks peab ja hindab.
Entusiasm aga tuleb ja läheb... see oleneb motivatsioonist, oma enda kogemustest. Järeldusi on iga ühel enda kogemustest kuhjaga. (Negatiivsed, ignoreerivad ütlused, usaldamatus hävitavad motivatsiooni ja seega ka entusiasmi  loovalt mõelda ja tegutseda).

Austus teise seisukohtade vastu (olgu need siis kas või vigased), tänulikkus - loovad motivatsiooni. Kuid enne kui teisi sütitada entusiasmiga, peab see entusiasm endal olema. Entusiasmi taimelavaks on emotsioonid kuid kas ainult?

Emotsioonid on kujunenud evolutsiooni protsessis miljonite aastate jooksul. Negatiivse poole pealt nad võivad igal hetkel muutuda põhjustades kiiret ja mõtlematut tegevust.

Vanasõna väidab: "Ära tee teisele, mida sa ei soovi, et sulle tehtaks."

Öeldu ühendab vastastikkuse empaatia ja austuse teise inimese vastu.
Ei tohiks üksteise suhtes olla liig norivad ja kriitilised. Heatahtlikult saab väljendada ka eitavat seisukohta.
Vaimsete omaduste arenguga kaasnevad eetilised dilemmad, mis aktiveerivad aju erinevaid piirkondi, mõned neist ürgset alalhoiu instinkti erinevatel viisidel.

Reaalses elus tuleb kohakuti seista paljude dilemmadega, millele pole ühest vastust. Paljude dilemmade lahendus on individuaalne ja sõltub inimese sisemistest hoiakutest ning väärtustest.
Kas moraaliotsustused seostuvad pigem ratsionaalsuse või emotsioonidega?

Neurobioloogilised uuringud lubavad eeldada, et emotsionaalset ja ratsionaalset ei saa vastandlikult eristada.
Vasak ajupoolkera kasutab loogilis-informatiivset, loogilist teavet: detailid, teadus, olevik, minevik, nimed, jms.

Parem poolkera - kasutab tunnetust, kujustatud, inspireeritud teavet: sümbolid, mõttekujud, filosofeerimine, fantaasia jms. Selline mõttelaad peidab endas riski mitte adekvaatselt peegeldada reaalsust, kuid samal ajal on see loovuse, inspiratsiooni ja üldistatud maailmapildi allikaks.
Reaalsus - see on mõlema aju poolkera teineteist täiendav harmooniline koostöö.

Emotsioonide tekkimisel aktiveeruvad mandelkeha, talaamus ja keskaju ülemine osa, suuraju poolkerade koor. Mitmed uurijad oletavad, et emotsioonidel on kõikne, ürgne alge. Osa uurijaid on seisukohal, et on olemas sünnipärane ausustunne, mis seostub tihedasti sotsiaalsete sidemetega, kasvatusega varajasest lapseeast.

Armastus, austus elusa vastu on elu seadus. 
Inimene ise loob oma reaalsuse. Tema väärtushinnangud loovad sisemise Mina-maailma.
   
Inimene areneb nagu taimedki seestpoolt väljapoole. Et midagi saavutada selleks selleks peab olema sisemine impulss. Teadasaamine tuleb seestpoolt, väljast antakse vaid vihjeid, suuniseid, jagatakse teiste kogemusi...

Mõtetes mõlgub alati palju erinevaid seisukohti, millistest realiseeruvad need, mis on vastavuses meie sisemiste hoiakute, soovide, tahtega ja on seejuures ühel või teisel viisil motiveeritud. Inimeste tegevus ja käitumine on determineeritud motivatsioonist, mis kujuneb isiksuse  sisemiste väärtuste ning  oma rolli ja koha tunnetamise kaudu neis seostes. Ükski eeskiri ei sunni inimest ühel või teisel viisil toimima, kui tal puudub selleks sisemine motiveeritud soov, tahe, mida on ta endale teadvustanud. 

Inimese sisemine hoiak, “absoluut”, see on see, mis on olulisim inimesele, see on põhiliste väärtuste pank, mis annab rahulduse, mis muudab olekut, mõjutades füüsilist ja vaimset tervist, sunnib tegutsema. 
Mina – see on lõpmatult palju võimalusi, rolle, millest igal hetkel saab teoks vaid üks.

Mis järeldub meie esivanemate vaimuvarast?

Austus kõige elava ja elutu vastu, looduse vastu, see on mõistmine inimese ja inimese, looduse ja inimese vahelist seotust ja harmooniat. Olulisem on et sinust kasvab hea inimene, pole tähtis, kas sinust saab suur (tuntud-teatud) inimene, ütlesid vanad eestlased. Iga inimene särab omas kordumatus valguses, igaühel on oma elu ülesanne.
       
Tõde, mis piltlikult oleks igaühe südametunnistuse väljenduseks. Ausust on  hinnatud kõikides kultuurides. 

Rahu, tasakaalukus, mis on inimeses eneses ja mida ta eneselegi teadmatult peegeldab enda ümber, aitab mõista selle maailma keerdkäike objektiivsemalt ja mõelda enne, kui sõna lendu laseb. Mida teed teisele, seda teed tegelikult endale, väidab rahvatarkus.

Gruusia maailmakuulsa psühholoogi Dimitri Uznadze, (1886 - 1950) järgi kui kõik inimesed toimiksid oma ürgsete (enamikel juhtudel varjatud) sisemiste hoiakute järgi vastavalt oma võimetele, elaksime ühiskonnas, kus poleks agressiivsust, valelikkust, tormakust, kadedust, auahnust, kus austus kõige elava vastu oleks igaühele elutähtis ülesanne.

Mõtluse koostamisel kasutatud kirjandus

Greene, Sommerville, Nystrom, Darley Cohen An fMRI of Emotional Engagement in Moral Judgement. Science 2001, 293, 2105-2108.

Moll J., de Oliviera-Souza R, Eslinger PJ, Bramati IE, Mourao-Miranda J, Andreiuolo, Pessoa L. The neural correlates of moral sensitivity: a functional magnetic resonance imaging investigation of basic and moral emotions. Journal of Neuroscience, 2002, 22, 2730-2736.

Edward O. Wilson  
The biological basis of morality. http://www.theatlantic.com/issues/98apr/biomoral.htm

Prof. Frans de Waal "The animal roots of human morality," New Scientist magazine, 14 October 2006, page 60-61 ja University Center for Human Values series (Princeton University Press, 2006).

http://www.deakin.edu.au/hmnbs/psychology/gagepage/

Anderson S.W., Bechara A., Damasio H., Tranel D., Damasio A.R. Impairment of social and moral behavior related to early damage in human prefrontal cortex. Nature Neuroscience, 1999, 2, 1032-1037

Adolps R., Tranel D., Damasio A.R. The human amygdala in social judgement. Nature 1998, 393, 470-473.

http://www.viewzone.com/amygdala/index2.html

Thursday, November 8, 2012

Maalaulu Hääl


A NASA spacecraft has recorded eerie-sounding radio emissions coming from our own planet. These beautiful "songs of Earth" could, ironically, be responsible for the proliferation of deadly electrons in the Van Allen Belts.